Mõtlesin, et proovin esimesed kuu aega teha iga nädala kohta väikese kokkuvõtva postituse. Edaspidi ilmselt harvem, sest eeldan, et muutused pole nii suured ja “uus elu” saab tavaliseks. Ilma pikema sissejuhatuseta hakkan pihta.
Enesetunne
Mida päev edasi, seda paremini ennast tunnen. Haavad teevad üha vähem valu ja tundub, et sisse pumbatud süsihappegaas on kehast suures määras või täielikult väljunud. Kuigi energiat justkui tuleks iga päev juurde, siis tegelikult tunnen ikkagi pidevat väsimust, isegi kurnatust. Eeldan, et keha ikka veel taastub ning loomulikult on kaloridefitsiit kõva.
Kuna töölt võtsin puhkuse, siis mu päevad koosnevadki valdavalt uue elurütmiga harjumisega. Söömise ja joomise jaoks panen meeldetuletused ning rohtude tarbimise osas ajan ikka veel näpuga järge. Trombivastane süst on päeva kõige ebameeldivam osa, mõni hommik on süst valusam, teinekord ei praktiliselt ei tunnegi. Huvitaval kombel on mul väga suur sinikas haiglas tehtud süstist, aga elukaaslase tehtud süstid on praktiliselt märkamatud.
Igaks juhuks olen ennast iga päev kraadinud, aga kehatemperatuur on õnneks täiesti tavapärane. See annab mulle endale veidi meelerahu, sest eks ma ikka olen veidi ärev, kas kõik paraneb hästi ning tean, et palavik oleks ohumärk.
Uni on iga päevaga paremaks muutunud. Kõhuli veel loomulikult ei maga, ikka uhkelt enda padjahunniku otsas. Aga nädala lõpus tundsin, et isegi külili pikutamine pole ebamugav. Eelistan ikkagi selili olla, aga vahelduseks täitsa tore.
Mulle tundub, et haavad paranevad kenasti. Käin iga päev pesus ning vahetan plaastreid. See ilmselt ongi kõige ebameeldivam osa, sest soe vesi aitab liimil küll veidi lahti sulada, aga ikkagi on nende ära sikutamine veidi valus. Esimestel päevadel tundsin näiteks trepist alla minnes, et haavad teevad valu, ka see on iga päevaga väiksemaks jäänud. Aga istukile/püsti tõusen ikka veel väga ettevaatlikult, sest ei taha endale haiget teha.
Julgematele vaatajatele lisan siia ühe pildi enda kõhust, et näha kuidas haavad paranenud on. Sinikas tekkis trombivastasest süstist, aga õnneks pole katsudes valus. Kõhul on veel lisaks plaastritest mõned liimijäljed ning musta markeri jäljed, mis pole pesus veel täielikult maha tulnud (liiga kõvasti ei julge svammiga nühkida). Kokku on haavasid 5, aga pildid näha vaid 4.
Kas mind miski vaevab ka?
Kõhukinnisus – ma tean, et see on täiesti normaalne ja võtab aega, et kõik uuesti paika loksuks, aga see on ikkagi päris ebamugav. Kliinikust sain juhised, et kui kõht 4 päeva läbi ei käi, siis tuleb kasutada Microlaxi. See küll toimib, aga on pigem ikkagi ebameeldiv. Samas arvestades miniatuurseid söögikoguseid ning tarbitava valgu hulka, siis eks oli seda ka oodata.
Teine asi, mis mind veidi muretsema paneb on see, et mu reite välisküljed on aeg-ajalt tuimad. Pigem just öösiti, aga tihti ka päeval. See pole valus, aga lihtsalt teistmoodi tunne. Ses mõttes olen rahulik, et mul pole palavikku, reied pole teist värvi või katsudes soojad/külmad vms, aga ikka natuke hirmus. Loomulikult guugeldasin ka, milles asi võib olla ja kui infot enda jaoks korrektselt tõlgendasin, siis võib tuimsust pärast narkoosi ette tulla. Uurin siiski kliinikust üle, kas kõik on okei.
See mind küll otseselt ei vaeva, aga täiskõhutundest on raske aru saada. Olen lugenud, et teinekord on tunda survet rinnaku taga, mõni hakkab hoopis aevastama või nina nuuskama. Mina otseselt midagi sellist ei tunne. Lihtsalt ei taha enam süüa ja kõik. Aga usun, et see on jällegi harjumise asi ja on veel vara mingeid lõplike järeldusi teha.
Menüü
Mulle antud juhiste põhjal pean sööma 4-6 korda päevas. Ütlen ausalt, et 5 toidukorda on minu absoluutne maksimum, teinekord ka 4, sest rohkem lihtsalt ei mahu. Samuti arvestan ajaliselt nii, et 30 minutit enne ja pärast söömist ei joo ning mulle tundub, et kuue toidukorraga oleks eriti keeruline piisavalt vedelikku tarbida.
Mulle antud juhiste põhjal peaks esimese ja teise nädala jooksul kaloraaž jääma 300-400 kcal piiresse ning valku peaks tarbima ideaalis 45 g. Ütlen juba etteruttavalt, et nende numbriteni ma veel ei küündi.
Panengi siia kirja enda ühe päeva menüü:
I toidukord: 30 g pirni + 30 g kreeka jogurtit + 1,5g protifari (püreestatud)
II toidukord: 60 g püreestatud juurviljasuppi (lillkapsas, porgand, hernes) + 3 g merevaiku + 2 g protifari
III toidukord: 25 g banaan (püreestatud) + 20 g kreeka jogurt + 1,5 g protifari
IV toidukord: 50 g püreestatud juurviljasuppi (lillkapsas, porgand, hernes) + 3 g merevaiku + 2 g protifari
V toidukord: 46 g tuunikala + kartul (püreestatud)
Kaloreid kokku ca 280 ja proteiini kogus tagasihoidlikud 26 g.
Ütlen ausalt, et mida päev edasi, seda rohkem igatsen närimist. Kuigi nälga otseselt pole, siis sellest püreestatud massist on kopp pigem ees ja protifari maitse muutub iga korraga aina vastumeelsemaks. Lohutan ennast sellega, et veidi veel ja siis saab toiduga juba rohkem katsetada. Minu õnneks on kõik toidud kõhule sobinud ning ebamugavust, iiveldust vms pole õnneks tundunud.
Vett üritan tarbida nii palju kui vähegi suudan. Olin ka varasemalt suur veejooja ning iga päev olen võtnud eesmärgiks tarbida minimaalselt liitri vett. Seda tuleb muidugi lonks-lonksu haaval teha ning enne ja pärast söömist peab ootama 30 minutit, nii et sisuliselt kui ma ei söö/oota, siis lonksangi pidevalt. Parematel päevadel olen isegi suutnud ~1,25 liitrit vett tarbida.
Füüsiline aktiivsus
Sellega saaks kindlasti paremini. Keskmine sammude arv päevas on ~5500-6500. Ideaalis tahaksin rohkem liikuda, aga nagu enne mainisin, siis energiat on vähe. Loodan, et järgmiste nädalate jooksul jalutan juba rohkem.
Pika jutu lõpuks – esimene nädal on möödunud oodatust paremini. Ütlen ausalt, et olin hullemaks valmis, aga siiani on tegelikult kõik sujuvalt läinud. Kuidas sinu esimene nädal möödus?
