Haiglast koju jõudes olin väsinud. Kuigi minu jaoks pole kodust paremat kohta olemas, siis igatsesin veidi haiglavoodit, mille asendit vastavalt soovidele vaid nupuvajutusega muuta sai. Testisin nii diivanil kui ka voodis pikutamist, aga ükski asend ei tundunud piisavalt mugav. Otsustasin ka sisse võtta ühe valuvaigisti, sest maovähendusoperatsioon iseenesest, kojusõit ja kodus ringi toimetamine olid mu ära väsitanud ning kõht tegi veidi valu.
Esimeseks päevaks ma endale suuri eesmärke ei pannud. Prioritiseerisin vee joomist ning tatsasin mööda tube ringi, et võimalikult palju liikuda. Otsustasin, et jalutama täna ei lähe, sest treppidest alla liikumine oli veidi valulik. Ajasin ka näpuga järge, kuna ja mis ravimeid võtma peab.
Õhtu saabudes tundus kõige mõistlikum kuhjata voodisse hunnik patjasid, et võimalikult mugav magada oleks. See toimis päris hästi, sest ülakeha oli alakehast oluliselt kõrgemal, samuti toestasin külgesid patjadega. Uni tuli ruttu ja oli magus.
Hommikul olin nagu naksti püsti. Enesetunne oli juba palju parem, valu skaalal 1-10, pigem 1-2. Maovähendusoperatsiooni ajal pumbatakse kehasse süsihappegaasi, mis ebamugavast tekitas. Täna hommikul tundsin, et ka ses osas on juba edasiminekuid ning valu oluliselt vähem.
Pidin esimest korda süstima verevedeldajat ning kuna mõte sellest tundus mulle suhteliselt ebameeldiv, siis kuulus süsti tegemise au järgmiseks kümneks päevaks elukaaslasele. Ma arvan, et oleksin sellega ise ka hakkama saanud, aga ma olen seda tüüpi inimene, kes eelistab nõelu nähes mujale vaadata ja teisi mõtteid mõelda.
Käisin supsti pesus, vahetasin jälle plaastrid ning ajasin taaskord juhendist näpuga järge, kuna ja mis tablette võtma pean. Haiglas mainiti, et järgmisel päeval võtab kirurg telefoni teel ühendust.
Täpselt nii oligi. Arst helistas ja uuris, kuidas öö möödus, kuidas ennast tunnen, kas on palavikku jms. Õnneks polnud mul ühtegi kaebust, kuid siiski oli hea meel, et minu enesetunde vastu huvi tunti.
Otsustasin, et olgu olemine milline tahes, lähen teen väljas väikese jalutuskäigu. Mõeldud, tehtud. Energiat oli vähe ja keha ikkagi veidi hell, nii et sisuliselt iga pingi peal, mis tee peale jäi, puhkasin jalga. Samas sai umbes kaks kilomeetrit jalutatud, mis minu arvates oli nii värskelt maovähendusoperatsiooni läbinu kohta väga hea tulemus. Lisaks jalutasin ka kodus mööda tube ringi, et rohkem samme täis saada.
Panen kirja ka enda päeva menüü, mida tarbisin kolmandal päeval pärast maovähendusoperatsiooni:
- Hommikusöök: 30 g (15 g kreeka jogurti, veidi beebipüreed ning protifari)
- Oode: 40 g (kreeka jogurt, banaan, mustikad, protifar). Kõike ei jaksanud ära süüa
- Lõuna: 20 g (kreeka jogurt, banaan, mustikad, protifar)
- Oode: 40 g (tuunikala, keedukartul, kodujuust, avokaado, protifar)
- Õhtu: 20 g (tuunikala, keedukartul, kodujuust, avokaado, protifar).
Kõik toidud lasin Nutribulletist läbi. Vett tarbisin päeva peale kokku 900 ml.
Kui oled maovähendusoperatsiooni läbinud, siis kuidas sinu esimene päev kodus möödus? Ma ise olin internetist nii palju erinevaid kogemusi lugenud ja sisuliselt kõigeks valmis, aga tegelikult läks täitsa hästi. Ootan huviga, et lugeda, milline oli sinu kogemus.
