Kõhukinnisus ei ole ilmselt maailma kõige huvitavam ja seksikam teema, kuid usun, et sellega on kokku puutunud pea iga maovähendusoperatsiooni läbinu. Olgem ausad, midagi meeldivat selles pole. Ilmeselt “aitab” vähene vedeliku tarbimine ja alanenud füüsiline aktiivsus pärast operatsiooni selle tekkimisele oluliselt kaasa.
Mis on kõhukinnisus?
Kõhukinnisus on seisund, kus sool tühjeneb harvemini kui kolm korda nädalas. Tavapäraselt tühjeneb keskmise täiskasvanud inimese sool 8-72 tunni järel. Samas võib rääkida kõhukinnisusest ka siis, kui väljaheide on niivõrd kõva, et selle väljutamine on tihti raske või pärast häda tegemist on ebapiisava tühjendamise tunne [1].
Seega kui roojamise sagedus on vähem kui 3 korda nädalas, võib olla tegemist kõhukinnisusega. Samas võib seda esineda mitmete haiguste puhul, kuid see võib olla ka ajutine nähtus, mis viitab soole töö häirele. Minu puhul oli tegemist ajutise nähtusega, mis õnneks umbes kahe kuu möödudes viimaks kadus.
Kõhukinnisuse peamised põhjused
Kõhukinnisus võib tekkida mitmetel erinevatel põhjustel. Neid võib kategoriseerida järgnevalt:
Toitumine
Vähene kiudainete tarbimine.
Ebapiisav vedeliku joomine, mis muudab väljaheite kuivaks ja kõvaks.
Liigne töödeldud toidu või loomsete toodete tarbimine.
Elustiil ja füüsiline aktiivsus
Vähene füüsiline aktiivsus (näiteks istuv eluviis), mis aeglustab soolte tööd.
Roojamise tunde ignoreerimine (kui tungi pidevalt edasi lükata, võib refleks nõrgeneda).
Stress ja rutiinimuutused, näiteks reisimine või ebaregulaarne päevakava.
Ravimid
Mõned valuvaigistid (eriti opioidid), rauapreparaadid, antatsiidid, antidepressandid või vererõhuravimid võivad kõhukinnisust põhjustada.
Terviseprobleemid
Kilpnäärme alatalitlus, suhkruhaigus, soolehaigused, närvisüsteemi häired.
Soolestiku anatoomilised muutused (näiteks maovähendusoperatsioon) või pärasoole haigused, mis takistavad väljaheite liikumist.
Rasedus
Rasedus võib põhjustada kõhukinnisust hormonaalsete muutuste tõttu. Samuti võivad rasedad naised juua vähem vedelikku (näiteks iivelduse tõttu) või tarbida vähem kiudaineid, mis omakorda süvendab kõhukinnisust. Mõnel juhul on põhjuseks ka rauapreparaatide kasutamine, mida raseduse ajal sageli soovitatakse, kuid mis võivad põhjustada kõhukinnisust.
Mis kõhukinnisuse vastu aitab?
Kõhukinnisus on ebameeldiv ning oluline on selle lahendamisega tegeleda. Selle jaoks on mitmeid eri võimalusi, muuhulgas näiteks:
Toitumise korrigeerimine
Tarbi rohkem kiudaineterikkaid toite (näiteks puu- ja köögivilju, täisteratooteid, marju ja kaunvilju). Joo piisavalt vett ja väldi liigset kohvi, alkoholi ning töödeldud toidu tarbimist. Viimane võib soole tööd aeglustada.
Regulaarne liikumine
Iga päev aktiivselt liikuda on ülioluline, sest see stimuleerib soolestiku tegevust. Isegi 20–30 minutit liikumist päevas võib oluliselt aidata.
Regulaarne roojamisharjumus
Mine tualetti igal päeval samal ajal, eelistatult pärast sööki, kui sool on aktiivsem. Ära lükka roojamist edasi, kui tekib tung. Võta rahulikult aega ja lõõgastu, sest pingetunne on ka roojamist raskendav asjaolu.
Ravimid
Kui elustiili muutused ei aita, võib arst soovitada lahtisteid või teisi ravimeid, mis ergutavad soolte tööd. Neid tuleks kindlasti kasutada vaid arsti juhendamisel ja mitte pikaajaliselt.
Mis aitas mind pärast maovähendusoperatsiooni, kui kõhukinnisus kimbutas?
Maadlesin kõhukinnisusega ikka omajagu aega. Ma olin valmis selleks, et nädal-kaks pärast operatsiooni on “liiklus aeglasem”, sest ilmsegelt on keha anatoomiat muudetud ning operatsioon ise tekitas minus samuti stressi. Rääkimata miniatuursetest valgurohketest söögikordadest ning vähemast füüsilisest aktiivsusest.
Seega jälgisin kliiniku soovitusi ja esimesed ~2-2,5 nädalat tarbisin 2-3 korda nädalas Microlaxi, et kõht käima saada. Pärast seda tundsin, et saan vist ilma hakkama. Saingi, aga kõht oli väga kinni ning punnitamine võttis kaua aega ja oli valulik. Seejärel otsustasin proovida Guttalax tilkasid.
Guttalax tilgad tõid leevendust, kuid ma teadsin, et neid ei peaks tarbima püsivalt, seega ei olnud see jätkusuutlik lahendus. Nii kirjutasingi bariaatriaõele, kes toonitas, et on oluline tarbida iga päev piisavalt vedelikku (vee tarbimisega mul pigem probleeme polnud) ning võimaluse korral lisada menüüsse kiudainete rohkeid toite. Samuti soovitas ta proovida lisada igal toidukorral söögile üks tl oliiviõli või katsetada kuivatatud tumedatele ploomidele kallatud kuumast veest tekkinud leotist.
Kohtusin ka toitumisterapeudiga, kes soovitas tarbida probiootikume ja lisada menüüsse keefirit. Kõige selle tulemusena oli mu kõhukinnisusel lõpp. Lisaks arvan, et oma rolli mängis ka see, et operatsioonist oli juba mõnda aega möödas, ehk toitumine nö normaliseerunud.
Kas kõhukinnisus on ka ohtlik ja millal pöörduda arsti poole?
Kõhukinnisus ei ole enamasti ohtlik, kuid see võib olla ebamugav ja elukvaliteeti halvendav. Minul käis kõht läbi kehvasti umbes kaks kuud pärast maovähendusoperatsiooni ja midagi meeldivat selles küll polnud. Samas, kui see kestab kaua või on väga tugev, võib see viidata mõnele tõsisemale terviseprobleemile või põhjustada tüsistusi.
Arsti või meditsiinipersonali poole võiks pöörduda siis, kui toitumise ja elustiili muutmine ei ole kõhukinnisusele leevendust toonud või kui esineb üks või mitu järgmistest hoiatavatest tunnustest:
kõhukinnisus on tekkinud ägedalt (eriti vanemas eas),
esineb palavik,
kaasneb iiveldus või oksendamine,
on toimunud kaalulangus,
täheldate vereeritust pärakust või süsimusta väljaheidet,
olete saanud positiivse peitvere analüüsi tulemuse,
perekonnas on esinenud soolekasvajaid või põletikulisi soolehaigusi [1].
Mida kõhukinnisuse korral ei ole mõistlik teha?
Kõhukinnisuse korral on vaja oma harjumused kriitiliselt üle vaadata, sest mõned igapäevased tegevused võivad soolestiku tööd hoopis pidurdada.
Ära lükka tualetti minekut edasi. Kui tunned roojamistungi, siis tuleb kohe tegutseda. Kui seda pidevalt edasi lükata, võib soolestiku loomulik töö aeglustuda ja roojamine muutuda raskemaks.
Ära kasuta lahtisteid liiga tihti. Kuigi need toovad mõnikord kiirelt leevendust, peab teadma, et pikaajaliselt võivad need muuta soolestiku „laisaks“ ja teha kasu asemel hoopis halba.
Ära unusta piisavalt juua. Vett on vaja juua mitu korda päevas, et väljaheide ei muutuks liiga kõvaks.
Ära piirdu ainult töödeldud toiduga. Lisa oma menüüsse värskeid köögivilju, puuvilju ja täisteratooteid. Need sisaldavad kiudaineid, mis aitavad hoida soolestiku tööd korrapärasena.
Ära istu tualetis liiga kaua ega pinguta liigselt. Liigne punnitamine võib põhjustada hemorroide ja valu. Tee pigem väike paus ja proovi hiljem uuesti.
Ära ignoreeri kestvat kõhukinnisust. Kui probleem püsib kauem kui paar nädalat või sellega kaasneb valu, veri väljaheites või kaalulangus, peab kindlasti arsti poole pöörduma, sest see võib viidata mõnele muule haigusele.
Kõhukinnisus on sage probleem, eriti pärast maovähendusoperatsiooni, kui muutuvad nii toitumine, vedelikutarbimine kui ka kehaline aktiivsus. Kuigi enamasti on tegemist ajutise ja ohutu nähtusega, võib see oluliselt mõjutada enesetunnet ja elukvaliteeti.
Kas sina olid kõhukinnisusega hädas? Kui kaua ja mis sind aitas?
