Varsti saabki aasta operatsioonist, nii et ongi paras aeg teha väike vahekokkuvõte. Tänaseks on möödas üheksa kuud päevast, mil maovähendusoperatsioonile läksin. Pigem on läinud väga rahulikult, seda just kaalulanguse mõttes. Tööalaselt on olnud väga intensiivne periood, nii et tunnen, et toitumine ja liikumine on kuidagi tahaplaanile jäänud. See omakorda on mõjutanud, või õigem oleks öelda, et pole mõjutanud, kaalunumbrit, mis on püsinud praktiliselt muutumatu. Umbes täpselt on viimase kolme kuu jooksul kadunud viis kilo.
Ja see on raske. Just vaimselt. Liigun ikka igapäevaselt, panen rõhku valgurohkele toidule, aga ma ei tea, miks see kaal nõnda seisab. Võib-olla ongi stress, mida seda kinni hoiab, kes teab. Õnneks olen ennast alates teekonna algusest saati mõõtnud ja sentimeetreid kaob ikka igalt poolt, nii et see veidi lohutab. Aga muidu on ikkagi vaimselt keeruline. Ja kui väga raske päev on, siis panen selga mõne t-särgi, mis teekonna algusest alles hoitud ja siis näen, et muutus ikkagi on toimunud. Aga eks see üks pidev võitlus iseendaga ole. Samas, kellelegi teisele otsa pole ka vaadata, kui ainult iseendale…
Ma pole kindel, mil sina seda postitust lugema juhtud, aga seda kirjutades on väljas talv ning varsti tulevad jõulud, mis on sel aastal kindlasti teistmoodi, sest söödavad toidukogused on täiesti teised. Kui muidu oli jõuluaeg ikka korralik ülesöömispüha, siis ma olengi tegelikult natuke stressis, kuidas see aasta olema hakkab. Mitte selle pärast stressis, et kogused on väiksed, vaid selle pärast, et enamus mu lähedastest ei tea, et operatsioonil käinud olen. Ega otseselt pole kellegi asi uurida, mida ja kui palju söön, aga see pigem tekitaks minus ebamugavust. Arvan, et üritan taldrikul asjad võimalikult laiali sättida, et jääks mulje, et söön rohkem. Natuke esimese maailma probleemid need on, aga kuna elu aeg on see kaaluteema olnud põhjus mingeid nõmedaid kommentaare teha, siis saan aru, miks ma natuke ärevust/stressi tunnen.
Kui juba talvele jutt läks, siis mul on ikka palju külmem, kui näiteks aasta tagasi. Ma olin sellest lugenud, et paljud maovähendusopi läbinutest kurdavad pideva külmatunde üle. Kui suvel see otseselt ei häirinud, vastupidi, pigem nautisin, et higistan vähem, siis nüüd on küll külmavõitu. Nii väljas käies kui siseruumides, nii et pidevalt on sokid jalas ja mõni kampsik seljas. Ja tihtipeale on sõrmed ja varbad väga külmad, varasemalt ei mäleta, et see nagu teema oleks olnud.
Muud ma väga kirjutada ei oskagi. Arvan, et suures pildis on keha uue elustiiliga ära harjunud. Portsjonid on väiksemad ja kaalun toitu peaaegu igapäevaselt, kuigi päris iga kord myfitnesspali sisestada ei viitsi. Keha otseselt millegi vastu streikinud pole, aga katsun ka mõistliku piiri hoida, st kui on näiteks magusa isu (mida siiani aeg-ajalt on), siis söön enne soolase ja siis kui veel ruumi on, mõne ruudu šokolaadi. See on ikkagi suur töövõit, sest 9 kuud tagasi poleks mul šokolaad sahtlis püsinud. Ma oleks selle kohe pärast ostmist ära söönud. Puuvilju tarbin muidugi ka regulaarselt, praegu on mandariinid näiteks väga teemas. Samas isutab ka maasikate ja arbuusi järele, aga neid on poes nii harva müügil ja kui olen ostnud, siis maitsevad hooajale kohaselt nagu plastmass.
Olen natuke uudishimulik, kuidas vitamiinide näidud muutunud on. Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis vereproov näitas (6 kuud pärast maovähendusoperatsiooni), et rauatase on madal ning B12 ja D3 vitamiini tarbin samuti bariaatriaõe soovitusel lisaks, kuna ka need näidud olid piiripealsed. Vahest mõtlen, kas neil on mingi seos isudega, aga arvan, et ootan järgmised analüüsid ära (peaksin andma siis, kui aasta operatsioonist on möödas) ja siis saan juba uurida, mis seis on.
Tõmbangi otsad kokku. Minu eesmärk järgmisteks kuudeks on rohkem ja korrapäraselt liikuda, ideaalis paar korda nädalas trenni teha. Toitumise osas proovin jätkuvalt toidust rohkem valku kätte saada ning proovida süüa korrapärasemalt ka häid rasvu, sest need kipuvad kuidagi ununema. Ja vaimselt üritan ennast mitte nii palju teistega võrrelda, sest head see küll ei tee.
Kuidas sul vahepeal läinud on?
