Selles postituses räägin lähemalt levinumatest maovähendusoperatsiooni tüüpidest/meetoditest ning arutlen selle üle, kuidas mina sobiva maovähendusoperatsiooni meetodi kasuks otsustasin. Ma ei tea, et neile oleksid mingid ilusad vasted emakeeles olemas, nii et vabandan juba ette estonglishi pärast.
Sleeve
Pilt on pärit siit
Tegemist on ühe kõige populaarsema maovähendusoperatsiooniga, mille käigus vähendatakse mao mahtu jäädavalt. See tähendab seda, et endise anatoomia taastamine pole võimalik. Uus magu on umbes banaani suurune (ca 100-150 milliliitrit), seega tekib täiskõhutunne tarbides väikseid toiduportsjoneid. Samuti väheneb inimese söögiisu, sest operatsiooni käigus eemaldatakse mao osa, mis toodab nn näljahormooni.
Kui võrrelda sleeve operatsiooni teiste operatsiooni tüüpidega, siis suurim erinevus seisneb ehk selles, et toidu teekonda ei muudeta. Selle tulemusel on väiksem tõenäosus kannatada vitamiini või mineraalide puuduse all, kuid loomulikult pole see välistatud. Küll aga on sleeve operatsiooni puhul veidi suurem tõenäosus kõrvetiste tekkeks.
Erinevate andmete põhjal on keskmiselt võimalik kaotada sleeve maovähendusoperatsiooniga ~50-70% liigsest kehakaalust. Samas on sleeve’i puhul suurem oht kaalutõusuks, seda just pikas perspektiivis. Positiivse(?) külje pealt on võimalik hiljem sleeve operatsioon ümber teha näiteks bypass’iks ning seeläbi taas kaalu langetada.
Gastric bypass ehk maost möödajuhtiv operatsioon
Pilt on pärit siit
Läbi kümnendite on peetud just seda meetodit maovähendusoperatsioonide kuldstandardiks. Väidetavalt on tegemist kõige populaarseima ning enim uuritud bariaatrilise operatsiooniga.
Maovähendusoperatsiooni käigus moodustatakse mao ülemisest osast uus väike magu, mille maht on umbes 20-30 ml. “Uue” mao külge ühendatakse peensool ja ühes sellega muutub ka toidu liikumise teekond, sest allaneelatud toit ei puutu kokku “suure” mao ning kaksteistsõrmiksoolega.
Kui võrrelda bypass meetodit sleeve’ga, siis maost möödajuhtiva operatsiooni käigus ei eemaldata ühtegi osa organist. Küll aga on võimalik toitainete vähenenud imendumine, mis tähendab, et vitamiine on vaja võtta sisuliselt elu lõpuni (sleeve puhul võib piisata paariaastasest vitamiinide asendusravist). Samuti võib opereerituid kimbutada rauapuudus.
Tänu maost möödajuhtivale operatsioonle vabanetakse keskmiselt 70% üleliigsest kaalust ning üldjuhul leebuvad või kaovad ka kaasuvad haigused. Kuna seedesüsteemi muudetakse, siis selle tulemusel väheneb näljatunne, samuti on see meetod sobilik kõrvetiste käes kannatavatele inimestele. Küll aga tuleb hoolikalt vitamiine tarbida ning samuti on suurem tõenäosus dumpingu sündroomiks.
Mini bypass
Pilt on pärit siit
Mini bypass operatsioon on mõnevõrra sarnane just eelnevalt kirjeldatud bypassiga. Nimelt moodustatakse nö suurest maost väiksem magu, mille maht on umbes 50-60 ml. Küll aga otsitakse järgmisena ülesse peensoole algusosa, millest mõõdetakse välja umbes 1,5-2 m kaugemal asuv peensooleling. Viimane ühendatakse “väikese” maoga.
Sarnaselt bypassile muutub ka mini bypassi puhul allaneelatud toidu teekond. See liigub mööda suurest maost ja kaksteistsõrmiksoolest. Suurim erinevus ongi nende kahe meetodi vahel ongi ehk see, et mini bypassi puhul lülitatakse seedimisest välja suurem nö jupp (ca 150-200 cm peensoolest).
Keskmine peensoole pikkus on ~600 cm ning opereeritutel läbib toitu umbes 400-450 cm, see tähendab seda, et kõiki söödud kaloreid ei omastata. Seetõttu on eriti oluline, et menüü oleks tasakaalus ning samuti ei pääse ka elukestvast vitamiinide võtmisest. Operatsioon aitab muuhulgas ka täiskõhutundel kiiremini tekkida, sest makku mahub korraga suhteliselt väike kogus toitu.
Mini bypassi eeliseks võrreldes sleevi ja standard bypassi ees on asjaolu, et oodatav kaalulangus on veidi kõrgem (70-80% ülekaalust). See operatsioonimeetod sobib inimestele, kelle kehamassiindeks on üle 40 ning kes on magusasõbrad. Samuti on uuringutes täheldatud, et opereeritutel esineb vähem kõhuvalu ning soolesulguse tekkerisk ei tõuse.
Sleeve-bypass ehk kaheksjagav operatsioon
Pilt on pärit siit
See meetod on bariaatriamaailmas uusim, kuid see-eest on tulemused paljulubavad. Internetis leiduva info põhjal on oodatav kaalulangus lausa 80-90% ülekaalust, mis edestab pika puuga kõik eelnevad maovähendusoperatsiooni meetodid. Kuna tegemist on pigem uue maovähendusoperatsioonitüübiga, siis pikaajalised andmed tulemuste kohta puuduvad.
Sleeve-bypassi operatsiooni puhul teostatakse kõigepealt klassikaline sleeve operatsioon, mille tulemusena jääb maost alles ca 100-150 ml. Siis ühendatakse see allesjääva maotoru ja peensoole keskosa vahele. Operatsiooni tulemusena saab toit liikuda kahte moodi: nn otseteed pidi, aga ka loomulikku teed. Viimasega väheneb ka risk vitamiinide ja mineraalainete puuduse käes kannatada.
Operatsiooni tulemusel pole võimalik enam endist anatoomiat taastada, kuid endoskoopiliselt on siiski võimalik makku ja kaksteistsõrmiksoolde ligi pääseda. Samuti ei tõsta kaheksjagav operatsioon kõrvetiste tekkimise riski.
Millise maovähendusoperatsioonimeetodi mina valisin?
Enda eeltöö põhjal jäid minu jaoks sõelale kaks operatsioonitüüpi: mini-bypass ja sleeve-bypass. Sleeve välistasin ma seetõttu, et selle puhul on suurem oht kaalutõusuks ning standard bypass ei tundunud mulle lihtsalt nii hea kui mini-bypass.
Loomulikult arutasime sobivat operatsioonitüüpi ka kirurgiga. Lõplik otsus langes mini-bypassi kasuks. Kuigi kõik neli meetodit on tegelikult tõhusad ja küllaltki ohutud, siis sleeve-bypass langes minu jaoks ära seetõttu, et selle kohta pole veel piisavalt pikaajalisi tulemusi ning tahtsin nö kindla peale välja minna.
Ma arvan, et oluline on lähtuda enda kehast, tervislikust seisundist ning loomulikult kuulata arsti arvamust. Millise maovähendusoperatsiooni kasuks sina otsustasid või otsustada plaanid?